mõistus - Wiktionary, the free dictionary

From Wiktionary, the free dictionary

mõiste +‎ -us

• IPA^(key): /ˈmɤi̯stus/, [ˈmɤi̯stus]
• Rhymes: -ɤistus
• Hyphenation: mõis‧tus

mõistus (genitive mõistuse, partitive mõistust)

1. mind (the ability to think logically)

Declension of mõistus (ÕS type 9/katus, no gradation)
	singular	plural
nominative	mõistus	mõistused
accusative	nom.
gen.	mõistuse
genitive	mõistuste
partitive	mõistust	mõistuseid
illative	mõistusesse	mõistustesse mõistuseisse
inessive	mõistuses	mõistustes mõistuseis
elative	mõistusest	mõistustest mõistuseist
allative	mõistusele	mõistustele mõistuseile
adessive	mõistusel	mõistustel mõistuseil
ablative	mõistuselt	mõistustelt mõistuseilt
translative	mõistuseks	mõistusteks mõistuseiks
terminative	mõistuseni	mõistusteni
essive	mõistusena	mõistustena
abessive	mõistuseta	mõistusteta
comitative	mõistusega	mõistustega

Declension of mõistus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
	singular	plural
nominative	mõistus	mõistused
accusative	nom.
gen.	mõistuse
genitive	mõistuste
partitive	mõistust	mõistusi
illative	mõistusse mõistusesse	mõistustesse mõistusisse
inessive	mõistuses	mõistustes mõistusis
elative	mõistusest	mõistustest mõistusist
allative	mõistusele	mõistustele mõistusile
adessive	mõistusel	mõistustel mõistusil
ablative	mõistuselt	mõistustelt mõistusilt
translative	mõistuseks	mõistusteks mõistusiks
terminative	mõistuseni	mõistusteni
essive	mõistusena	mõistustena
abessive	mõistuseta	mõistusteta
comitative	mõistusega	mõistustega

• mõistus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “mõistus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009