15. september – Vikipeedia

<< September >>
E	T	K	N	R	L	P
1	2	3	4	5	6	7
8	9	10	11	12	13	14
15	16	17	18	19	20	21
22	23	24	25	26	27	28
29	30	1	2	3	4	5
2025

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

• Rahvusvaheline demokraatiapäev
• Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase ja Nicaragua iseseisvuspäev (1821)

• 1565 – Liivi sõda: Ivan IV käsul küüditati Tartu kodanikud Venemaale, kust neil aastail 1569–1570 lubati tagasi tulla.
• 1569 – Liivi sõda: Taani laevad ilmusid Tallinna reidile ja pommitasid linna.
• 1575 – Liivi sõda: venelased vallutasid poolakatelt Pärnu. Järgnesid ulatuslikud rüüstamised Lääne-Eestis ja elanike küüditamine.
• 1927 – buda munk Karl Tõnisson (Vend Vahindra) pidas Kopli vanas rahvamajas kõne teemal "Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale".^[1]
• 1928 – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut.^[2]
• 1932 – Rakverre ümberpaigutatud 1. diviisi staap lahkus soomusrongil Kapten Irv Narvast.
• 1934 – avati Tallinna Kunstihoone.
• 1941 – Saksa okupatsioonivõimud kinnitasid ametisse Eesti Omavalitsuse eesotsas Hjalmar Mäega.
• 1982 – toimusid 19. septembrini kestnud Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustusüritused.^[3]
• 1989 – Interliikumine korraldas Eestis "solidaarsusmarsse", osavõtt nendest jäi aga väheseks.^[4]
• 2018 – Sindis avati Mihkel Mathieseni mälestussammas.

• 608 – Bonifatius IV sai paavstiks.
• 1697 – Saksimaa kuurvürst Friedrich August I krooniti August II-na Poola kuningaks.
• 1776 – britid maabusid Kipi sadamas, et sõdida Ameerika iseseisvussõjas ja vallutada New York.
• 1821 – Costa Rica, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja El Salvador kuulutasid end iseseisvaks.
• 1830 – avati raudteeliin Liverpooli ja Manchesteri vahel.
• 1831 – New Jerseys tegi esimese sõidu vedur John Bull.
• 1862 – Ameerika kodusõda: Konföderatsiooni väed vallutasid Harper's Ferry linna Virginia osariigis.
• 1883 – Bombays asutati Bombay Looduse Ajaloo Selts.
• 1905 – 100 000 inimest avaldas Budapestis meelt üleüldise valimisõiguse kehtestamise poolt. Ungaris oli 20 miljonist kodanikust valimisõigus üksnes ühel miljonil.
• 1905 – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – maailma kõige põhjapoolsem mandril asuv majakas.
• 1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algas esimene Aisne'i lahing.
• 1916 – Esimene maailmasõda: Somme'i lahingus kasutati lahingutegevuses esimest korda tanke.
• 1928 – Alexander Fleming leiutas penitsilliini.
• 1935 – Nürnbergi seadus võttis Saksamaa juutidelt kodakondsuse.
• 1947 – Itaalia ja Jugoslaavia vahele loodi ÜRO kaitse all olev Trieste Vaba Territoorium.
• 1948 – Argentina sai UNESCO liikmeks.
• 1949 – Konrad Adenauer sai Saksamaa Liitvabariigi esimeseks liidukantsleriks.
• 1950 – USA väed maabusid Koreas Inchonis.
• 1952 – USA andis Eritrea Etioopia kontrolli alla.
• 1959 – Nikita Hruštšov saabus esimese Nõukogude Liidu juhina visiidile USA-sse.
• 1973 – Carl XVI Gustaf sai Rootsi kuningaks.
• 2000 – Sydneys avati 2000. aasta suveolümpiamängud.^[5]

 Pikemalt artiklis Sündinud 15. septembril

• 53 – Traianus, Vana-Rooma keiser
• 1254 – Marco Polo, itaalia maadeavastaja
• 1613 – François de La Rochefoucauld, prantsuse kirjanik
• 1789 – James Fenimore Cooper, USA kirjanik
• 1828 – Aleksandr Butlerov, vene keemik
• 1857 – William Howard Taft, USA president ja Ülemkohtu kohtunik
• 1876 – Bruno Walter, helilooja ja dirigent
• 1877 – Shefqet Verlaci, Albaania poliitik, peaminister
• 1890 – Agatha Christie, inglise kirjanik
• 1894 – Jean Renoir, prantsuse filmirežissöör
• 1901 – Aleksander Bergmann, eesti kunstnik
• 1902 – Fritz Riemann, saksa psühhoanalüütik
• 1904 – Umberto II, Itaalia kuningas
• 1907 – Gunnar Ekelöf, rootsi luuletaja
• 1917 – Boris Kabur, eesti kirjanik ja tõlkija
• 1924 – György Lázár, Ungari luuletaja
• 1924 – Lucebert, hollandi maalikunstnik ja luuletaja
• 1926 – Jean-Pierre Serre, prantsuse matemaatik
• 1929 – Murray Gell-Mann, USA füüsik
• 1930 – Endel Lippmaa, eesti akadeemik
• 1937 – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
• 1941 – Juri Norštein, Venemaa animafilmilavastaja
• 1942 – Mare Vint, eesti graafik
• 1945 – Carmen Maura, hispaania näitleja
• 1945 – Jessye Norman, USA ooperilaulja (sopran)
• 1946 – Oliver Stone, USA filmirežissöör
• 1947 – Viggo Jensen, taani jalgpallur ja treener
• 1951 – Johan Neeskens, hollandi jalgpallur
• 1955 – Õnne Kepp, eesti kirjandusteadlane
• 1955 – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt
• 1956 – Rao Heidmets, eesti animafilmilavastaja
• 1956 – Maggie Reilly, šoti laulja
• 1961 – Mihhail Stalnuhhin, Eesti poliitik
• 1963 – Mart Johanson, eesti muusik
• 1964 – Robert Fico, Slovakkia poliitik
• 1967 – Simone Greiner-Petter-Memm, saksa laskesuusataja
• 1972 – Letizia, Hispaania kuninganna
• 1982 – Timo Toots, eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik
• 1984 – Harry, Walesi prints
• 1985 – Loore Aaslav-Kaasik, eesti lavastaja ja näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 15. septembril

• 1700 – André Le Nôtre, prantsuse aednik
• 1858 – Johann Karl Simon Morgenstern, Eesti klassikaline filoloog
• 1891 – Ivan Gontšarov, vene kirjanik
• 1921 – Roman von Ungern-Sternberg, Venemaa sõjaväelane
• 1938 – Thomas Wolfe, USA kirjanik
• 1945 – Anton Webern, Austria helilooja
• 1952 – Hugo Raudsepp, eesti kirjanik
• 1971 – John Desmond Bernal, Briti füüsik
• 1973 – Gustav VI Adolf, Rootsi kuningas
• 1975 – Pavel Suhhoi, lennukikonstruktor
• 1978 – Willy Messerschmitt, saksa lennukikonstruktor
• 1993 – Julian Semjonov, vene kirjanik
• 1994 – Kaja Kõlar, eesti laulja
• 2007 – Colin McRae, šoti rallisõitja
• 2008 – Richard Wright, inglise klahvpillimängija
• 2013 – Virve Aruoja, eesti filmilavastaja
• 2015 – Olaf Utt, eesti ajakirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik

• ...