1923 – Vikipeedia
1923. aasta (MCMXXIII) oli 20. sajandi 23. aasta.
- 9. jaanuar – Hispaania insener Juan de la Cierva tegi esimese eduka õhulennu helikopteri eelkäija tiiviklennukiga.
- 10. jaanuar – Memeli piirkonnas elavad Leedu elanikud alustasid mässu Rahvasteliidu otsuse vastu jätta piirkond Prantsusmaa võimu all olevaks Rahvasteliidu mandaadiks.
- 11. jaanuar – vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt reparatsioonide tasumist.
- 3. märts – ilmus ajakirja Time esimene number.
- 3. märts – USA Senat lükkas tagasi ettepaneku, et Ameerika Ühendriigid võiksid ühineda Alalise Rahvusvahelise Kohtuga.
- 26. aprill – prints Albert (hilisem kuningas George VI) abiellus Westminster Abbeys Elizabeth Bowes-Lyoniga.
- 24. mai – lõppes Iiri kodusõda.
- 9. juuni – Bulgaarias kõrvaldati riigipöördega võimult peaminister Aleksandǎr Stambolijski.
- 18. juuni – purskas Etna vulkaan Itaalias, mille tõttu jäi 60 000 inimest koduta.
- 6. juuli – loodi NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Lenin.
- 13. juuli – USA California osariigis Los Angeleses avati ametlikult Hollywoodi silt.
- 24. juuli – liitlasriigid sõlmisid Türgiga Lausanne'i rahuleppe, millega Türgi loobus Esimeses maailmasõjas kaotatud mittetürgi aladest.
- 2. august – pärast Warren G. Hardingi surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Calvin Coolidge.
- 1. september – Jaapani peasaart Honshūs tabas 7,9-magnituudiline maavärin, millest kujunes Jaapani ajaloo ohvriterohkeim maavärin, kui hukkus üle 100 000 inimese.
- 13. september – kindral Miguel Primo de Rivera juhitud väed võtsid kokkuleppel kuningas Alfonso XIII-ga üle võimu Hispaanias.
- 15. september – USA Oklahoma osariigi kuberner Jack C. Walton kuulutas Ku Klux Klani vastu võitlemiseks osariigis välja sõjaseisukorra.
- 29. september – algas Briti mandaat Palestiinas.
- 16. oktoober – Roy ja Walt Disney asutasid Hollywoodis filmistuudio Disney Brothers Cartoon Studio, millest sai hiljem maailma üks suuremaid meedia- ja meelelahutusettevõtteid.
- 29. oktoober – Kemal Atatürk kuulutas Türgis välja vabariigi.
- 1. november – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
- 8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õllekeldriputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
- 15. november – Saksa hüperinflatsioon saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit marka.
- 1. detsember – Itaalia põhjaosas purunes Gleno pais. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 356 inimest.
- 21. detsember – allkirjastati Nepali-Briti leping, millega Suurbritannia tunnustas Nepali iseseisvust.
- 6. jaanuar – toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne[1].
- 14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing[1].
- 22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee[1].
- 24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa[1].
- 27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg[2].
- 15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0[2].
- 17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks[1]. Hääletuse tulemusena lisati õppekavva näiteks usuõpetus.[1]
- 17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring[2].
- 17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22[2].
- 24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule.[1]
- 27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number[1].
- 13. mai – Eesti Rahva Muuseum kolis Raadi mõisa härrastemajja[1].
- 9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia[1].
- 24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng.[2]
- 30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu.[1]
- 16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija[2].
- 19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2[1].
- 1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri[1].
- 3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud[1].
- 20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed[1].
- 16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis.[2]
- 20. november – kohtus esines esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand.[1]
- 25. november – avati Tallinna Hipodroom.[2]
- 8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.[1]
- 12. detsember – Narvas avati uus raudteesild.[1]
- 14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui ka võrkpall).[2]
- 28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress.[1] Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.[1]
- 28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.[1]
- Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.
Pikemalt artiklis Sündinud 1923
- 1. jaanuar – Valentina Cortese, itaalia näitleja
- 14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
- 20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
- 12. veebruar – Franco Zeffirelli, itaalia filmi- ja teatrilavastaja
- 10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
- 10. märts – Val Logsdon Fitch, USA tuumafüüsik
- 12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
- 26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
- 3. aprill – Svetozar Kuzmitš Russakov, Nõukogude Liidu animaator
- 4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
- 15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
- 22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
- 22. aprill – Bettie Page, USA modell
- 23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
- 4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
- 7. mai – Anne Baxter, USA näitleja
- 28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
- 31. mai – Rainier III, Monaco vürst
- 2. juuni – Lloyd Shapley, USA matemaatik ja majandusteadlane
- 8. juuli – Harrison Dillard, USA kergejõustiklane
- 13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
- 2. august – Shim'on Peres, Iisraeli poliitik ja riigitegelane
- 10. august – Rhonda Fleming, USA filmi- ja seriaalinäitleja
- 20. august – Jim Reeves, USA kantrilaulja
- 25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
- 16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
- 17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
- 4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
- 5. oktoober – Glynis Johns, Briti näitleja
- 16. oktoober – Linda Darnell, USA filminäitleja
- 27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
- 6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
- 25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
- 5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik
- 3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
- 10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1901)
- 4. aprill – John Venn, inglise filosoof ja loogik
- 2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
- 7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
- 10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
- 12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
- 27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt
- füüsika – Robert Andrews Millikan
- keemia – Fritz Pregl
- meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
- kirjandus – William Butler Yeats
- rahu – auhinda välja ei antud