1998 – Vikipeedia

1998. aasta (MCMXCVIII) oli 20. sajandi 98. aasta.

• 1. jaanuar – kõikides USA California osariigi baarides ja restoranides keelati suitsetamine.
• 2. jaanuar – inflatsiooni tõkestamiseks võeti Venemaal kasutusele uued rublad.
• 12. jaanuar – 19 Euroopa riiki keelustasid inimese kloonimise.
• 17. jaanuar – Paula Jones süüdistas Bill Clintonit seksuaalses ahistamises.
• 22. jaanuar – unabomber Theodore Kaczynski mõisteti eluks ajaks vangi ilma õiguseta armuandmisele.
• 26. jaanuar – Bill Clinton esines televisioonis, eitades seksuaalsuhteid Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga.
• 26. jaanuar – arvutitootja Compaq ostis ära Digital Equipment Corporationi.
• 27. jaanuar – Saksamaa katoliku kirik lõpetas paavsti tahet järgides abordilubade väljaandmise.
• 28. jaanuar – Manilas Filipiinidel võtsid sissid pantvangi õpetaja ja 400 last.
• 28. jaanuar – Ford Motor Company teatas, et ostab ära Volvo.
• 29. jaanuar – Briti peaminister Tony Blair kuulutas välja uue juurdluse 1972. aasta verise pühapäeva asjus.
• 29. jaanuar – USA Alabama osariigis Birminghamis plahvatas pomm abordikliinikus, tappes ühe inimese ja vigastades paljusid.

• 3. veebruar – USA sõjalennuk kihutas treeninglennul Itaalia suusakuurordi Cavalese lähedal köisraudtee trossidesse. Hukkus 20 inimest.
• 4. veebruar – maavärinas Afganistanis sai surma 5000 inimest.
• 7.–22. veebruar – toimusid XVIII taliolümpiamängud Naganos Jaapanis
• 16. veebruar – Taibei lennuväljal kukkus alla China Airlinesi Airbus, hukkus 203 inimest.
• 17. veebruar – Rootsi politsei lõpetas Estonia huku uurimise.

• 4. märts – Pakistani üleujutustes hukkus vähemalt 300 inimest, 1500 elanikku jäi kadunuks.
• 6. märts – Jyväskylä rongiõnnetus nõudis vedurijuhi ja 9 reisija elud. Vigastada sai veel 94 reisijat.
• 14. märts – toimus 6,9-palline maavärin Lõuna-Iraanis.
• 15. märts – Valge Maja endine töötaja Kathleen Willey süüdistas president Bill Clintonit ahistamises.
• 17. märts – Põhja-Iirimaa traditsiooniliselt protestantlikus pealinnas Belfastis tähistasid katoliiklased esimest korda püha Patricku päeva.
• 18. märts – Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et kui tuberkuloosi vastu kiiresti samme ei astuta, on 2020. aastaks sellesse tõppe surnud 70 miljonit inimest ja nakatunud umbes miljard inimest.
• 23. märts – film "Titanic" võitis 11 Oscarit, korrates sellega 1959. aastal "Ben-Huri" püstitatud rekordit.
• 24. märts – Euroopa Liit teatas, et 11 riiki on täitnud euro kasutuselevõtu tingimused.
• 27. märts – Ameerika Ühendriikides anti välja meeste impotentsiravimi Viagra müügiluba.

• 10. aprill – Iiri Vabariigi valitsus, Suurbritannia valitsus ja Põhja-Iirimaa parteid allkirjastasid Belfasti lepingu, mis lõpetas Põhja-Iirimaa konflikti vägivaldse faasi.
• 20. aprill – Lääne-Saksamaa terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon lõpetab tegutsemise.

• 7. mai – Mercedes-Benz ostis ära 40 miljardi USA dollari eest ära Chrysleri. Moodustati DaimlerChrysler.
• 7. mai – Apple Computer avalikustas iMaci.
• 11. mai – Prantsusmaal vermiti esimene metalleuro.
• 21. mai – Indoneesia president kindral Suharto läks erru, olles olnud selles ametis 32 aastat.
• 30. mai – 6,6-magnituudine maavärin Afganistanis tappis 5000 inimest.

• 3. juuni – Eschede rongikatastroof: Saksamaal Eschede lähedal purunes 200 km/h sõitnud kiirrongil ratas, põhjustades rongi teelt väljasõidu ja 101 inimese surma.
• 14. juuni – liiklusele avati Suur-Beldi sild.

• 8. juuli – Afganistani islamiliikumine Taliban keelustas televiisorid ja videomakid.
• 12. juuli – Prantsusmaa võitis esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistlused, lüües finaalis Brasiiliat 3:0.
• 17. juuli – 80 aastat pärast tsaariperekonna surma sängitati Peeter-Pauli kindluses Peterburis mulda Venemaa viimase tsaari Nikolai II säilmed.
• 23. juuli – lõpetati Uus-Guinea põhjarannikut tabanud tsunami ohvrite otsingud. Hiidlaines hukkus 1300 ja jäi kadunuks 6000 inimest.

• 7. august – USA saatkondades Dar es Salaamis Tansaanias ja Nairobis Keenias plahvatasid pommid, tappes 224 ja vigastades 4500 inimest.
• 20. august – Kanada Ülemkohus otsustas, et Quebec ei või eralduda riigist ilma keskvalitsuse loata.
• 20. august – kättemaksuks oma saatkondade ründamise eest pommitasid Ameerika Ühendriigid arvatavaid al-Qaida baase Afganistanis ja arvatavat keemiatehast Sudaanis, hävitades selle asemel al-Shifa ravimivabriku Hartumis.

• 1. september – Moskvas algas Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni tippkohtumine.
• Ühendkuningriigis läks eetrisse televisiooni mälumängusaate "Who Wants to Be a Millionaire" esimene saade.
• 7. september – asutati ettevõte Google, Inc.

• 8. oktoober – Jaapan vabandas esimest korda ametlikult Lõuna-Korea ees 35 aastat kestnud koloniaalrežiimi pärast.
• 12. oktoober – Ameerika Ühendriikide Kongress kiitis heaks paljukirutud Digital Millennium Copyright Acti.
• 30. oktoober – orkaan Mitch tappis Hondurases ligikaudu 5500 inimest.
• 30. oktoober – Rootsis Göteborgis peosaalis toimunud tulekahjus hukkus 63 ja kannatada sai 200 inimest.

• 4. detsember – kosmosesüstik Endeavour startis koos esimese ameeriklaste poolt Rahvusvahelisele Kosmosejaamale arendatud mooduli Unityga

• 1. detsember – Ameerika Ühendriikide kontsern Exxon teatas, et ostab 73,7 miljardi dollari eest Mobili eesmärgiga moodustada Exxon-Mobil ja saada sellega maailma suurimaks nafta- ja gaasikontserniks.
• 8. detsember – Jaapani teadlased teatasid, et neil õnnestus kloonida ühest surnud lehmast kaheksa vasikat.
• 4. detsember – viimased punaste khmeeride võitlejad alistusid Kambodža valitsusele, millega lõppes nende 20 aastat kestnud valitsusvastane sõda.
• 20. detsember – USA-s Houstonis sünnitas Nikem Chukwu esimesena ajaloos kaheksa elavat last.
• 29. detsember – punakhmeeride juhid palusid vabandust 1970. aastatel Kambodžas toimunud genotsiidi pärast, mis nõudis rohkem kui miljoni inimese elud.

• 1. jaanuar – murdmaasuusataja Kristina Šmigun murdis Otepääl rangluu, kui ta mootorsaaniga sõites kukkus vastu puud. See murd tegi küsitavaks tema osalemise Nagano taliolümpiamängudel^[1].
• 8. jaanuar – Kaitsepolitsei esitas 14 rahuvalvaja surmaga lõppenud Kurkse õnnetuses süüdistuse ainult rühmaülem Jaanus Karmile võimupiiride ületamises.^[2]
• 13. jaanuar – välisminister Toomas Hendrik Ilves teatas, et astus Eesti Talurahva Erakonda.^[2]
• 14. jaanuar – Hansapank ja Hoiupank teatasid oma ühinemisest.
• 20. jaanuar – kaitseminister Andrus Öövel keelas tulistada Klooga laskeväljal, mis katkestas kaitseväe õppuse ja seadis ohtu rahuvalvajate väljaõppe.^[2]
• 28. jaanuar – ametist tagandatud Robert Lepiksoni asemel sai siseministriks Olari Taal.^[2]
• 29. jaanuar – Soome kaitseminister andis Eestile üle 19 suurtükki, mis panid aluse Eesti suurtükiväele.^[2]
• 1. veebruar – Hiiumaa lähistel Tahkuna poolsaarest loodes uppus Eesti kalatraaler Vegas. Hukkus kolm meeskonnaliiget.^[3]
• 17. veebruar – Rootsi politsei lõpetas kellelegi süüdistust esitamata Estonia huku uurimise.^[2]
• 26. veebruar – Rootsi annetas Kadrioru lossi remondiks 60 miljonit krooni.^[2]
• 12. märts – Riigikogu esimeheks valiti taas Toomas Savi.
• 15. märts – Eesti sõdurid sõitsid Lätti õppustele, sest Kloogal olid õppelaskmised keelatud.^[2]
• 18. märts – Riigikogu kaotas surmanuhtluse.
• 26. märts – Tallinna Pank ja Ühispank teatasid ühinemisest.^[2]
• 31. märts – Eesti Põllumajandusülikooli rektoriks sai Henn Elmet.^[2]
• 5. aprill – Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond ja Eesti Talurahva Erakond ühinesid. Uue partei nimeks sai Rahvaerakond ning selle juhiks Toomas Hendrik Ilves.
• 3. mai – president Lennart Meri andis teada, et kuulutab välja erakorralised valimised, kui Mart Siimanni valitsusele avaldatakse umbusaldust.
• 6. mai – Riigikogu ei avaldanud valitsusele umbusaldust ning erakorralised valimised jäid olemata.
• 9. mai – Koit Toome esitatud laul "Mere lapsed" sai Eurovisiooni lauluvõistlusel Suurbritannias Birminghamis 12. koha.
• 19. mai – Juhan Parts nimetati riigikontrolöriks.
• 27. mai – Eestisse saabus visiidile Briti prints Andrew.
• 29. mai – riigiprokurör taotles Siim Kallaselt saadikupuutumatuse äravõtmist, et esitada talle süüdistused 10 miljoni tehingu asjus.
• 2. juuni – Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu kinnitas deklaratsiooni Eesti rahvusvärvidest ja -lipust.
• 7. juuni – Eesti Pank kehtestas Maapangale moratooriumi.
• 11. juuni – Abja-Paluoja linn ühines Abja vallaga.
• 24. juuli – valmis Tartu suurim büroohoone – Emajõe Ärikeskus, mida rahvasuu kutsub "pläskuks".
• 1. september – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".
• 29. oktoober – Eesti toll avastas Saksamaalt siia veetud 300 liitrit atsetofenooli – ainet, mida kasutatakse oopiumi valmistamisel.
• 20. november – valitsus otsustas mitte toetada Rootsis tegutseva Estonia huku analüüsigrupi ettepanekut tuua hukkunud merepõhjast välja.
• 22. detsember – Tartumaal peksis jõuluvanaks maskeerunud röövel taksojuhti ja vangistas ta auto pakiruumi.

• Asutati Academia Non Grata.

• 7.–22. veebruar – Naganos peeti XVIII taliolümpiamängud. Eestlaste parimaks saavutuseks jäi Jaak Mae 6. koht 10 km klassikadistantsil.
• 10. juuni – 12. juuli – jalgpalli maailmameistriks tuli koduseinte toel Prantsusmaa, alistades finaalmängus tiitlikaitsja Brasiilia.
• 18. juuli – Harku järvel peetud Euroopa meistrivõistlustel veemootorispordis hukkus Eesti kõigi aegade edukaim veemootorisportlane Rivo Jõõras.
• 18.–23. august – Budapestis peetud Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel pälvis kümnevõistluses kuldmedali Erki Nool.

• "Lola Rennt" ("Lola jooks")
• "Lock, Stock and Two Smoking Barrels" ("Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne")
• "Ringu" ("Ring")
• "Saving Private Ryan" ("Reamees Ryani päästmine")
• "Shakespeare in Love" ("Armunud Shakespeare")
• "The Thin Red Line" ("Peenike punane joon")

 Pikemalt artiklis Sündinud 1998

• 5. veebruar – Karel Tilga, eesti kümnevõistleja
• 5. mai – Aryna Sabalenka, valgevene tennisist
• 20. detsember – Kylian Mbappé, prantsuse jalgpallur

 Pikemalt artiklis Surnud 1998

• 5. jaanuar – Georgi Sviridov, vene helilooja
• 8. jaanuar – Rein Kaarepere, Tartu Kommertspanga asutaja
• 15. jaanuar – Aare Sirel, Eesti mälumängur
• 28. jaanuar – Alfred Raadik, Eesti rahvatantsujuht
• 2. veebruar – Raymond Bernard Cattell, USA psühholoog
• 8. veebruar – Halldór Kiljan Laxness, Islandi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1955
• 15. märts – Benjamin Spock, USA lastearst, kirjanik, olümpiavõitja (sõudmine 1924)
• 21. märts – Galina Ulanova, vene baleriin
• 27. aprill – Carlos Castaneda, kirjanik
• 5. aprill – Gustav Ränk – Eesti üks silmapaistvamaid etnolooge
• 15. aprill – Pol Pot, Kambodža diktaator
• 19. aprill – Octavio Paz, Mehhiko kirjanik
• 23. aprill – Konstantínos Karamanlís, Kreeka poliitik
• 8. mai – Johannes Kotkas, eesti maadleja, olümpiavõitja 1952
• 14. mai – Frank Sinatra, USA laulja, näitleja
• 29. mai – Barry Goldwater, USA poliitik
• 29. juuni – Küllo Kõiv, Eesti maadleja
• 2. juuli – Valter Külvet, Eesti kümnevõistleja
• 21. juuli – Alan Shepard, USA esimene astronaut
• 3. august – Alfred Schnittke, vene helilooja
• 6. august – André Weil, Prantsuse matemaatik
• 14. august – Rein Virkus, eesti pedagoog ja tippjuht
• 1. september – Mait Agu, Eesti tantsupedagoog
• 4. september – Ernst Jaakson, eesti diplomaat
• 6. september – Akira Kurosawa, Jaapani filmilavastaja
• 23. oktoober – Johannes Uiga, Eesti maalikunstnik
• 6. november – Niklas Luhmann, saksa sotsioloog
• 6. november – Nelson Goodman, USA filosoof
• 7. detsember – Endel Sõgel, eesti kirjandusteadlane
• 23. detsember – Anatoli Rõbakov, vene kirjanik

• füüsika – Robert Laughlin, Horst Störmer, Daniel Chee Tsui
• keemia – Walter Kohn, John Pople
• meditsiin – Robert Furchgott, Louis Ignarro, Ferid Murad
• kirjandus – José Saramago
• rahu – John Hume ja David Trimble
• majandus – Amartya Sen