John Hume – Vikipeedia

John Hume (18. jaanuar 1937 Derry – 3. august 2020) oli Põhja-Iirimaa poliitik.

Pärast keskhariduse omandamist õppis ta Iirimaal katoliiklikes õppeasutustes preestriks, kuid ei lõpetanud õpinguid. Pärast õpinguid naasis ta kodulinna ja hakkas õpetajaks. Ta oli Derrys üks usaldusühingute liikumise algatajaid ja 1964–1968 Iiri Usaldusühingute Liidu läbi aegade noorim president. Hiljem ütles ta: "Kõigi asjade hulgas, mida ma olen teinud, olen ma just selle üle kõige uhkem, sest ükski teine liikumine ei ole iirimaalastele, olgu põhjas või lõunas, rohkem head teinud kui usaldusühingute liikumine."

1960. aastatel sai Hume'ist üks kodanikuõiguste liikumise juhtivaid tegelasi. Sel ajal võitles ta ebaõnnestunult Derrysse Põhja-Iirimaa teise ülikooli rajamise eest. Selle kampaania ajal oli ta Derry Kodanike Tegevuse Komitee üks juhte. Komitee erines näiteks Põhja-Iiri Kodanikuõiguste Assotsiatsioonist selle poolest, et tema eesmärgid olid eeskätt kohalikud ja rõhutatult rahumeelsed. Komiteel oli näiteks oma järelevaatajate assotsiatsioon, mis jälgis, et protestimarsid ja protestiistumised vägivallatult toimuksid.

1960. aastate algul astus Hume Natsionalistlikku Parteisse, kuid astus sellest välja 1964, kui see erakond ei ühinenud samal aastal loodud Rahvusliku Poliitilise Rindega. Aastal 1969 kandideeris ta sõltumatu rahvuslasena Põhja-Iirimaa parlamenti Foyle'i valimisringkonnas Eddie McAteeri vastu, kes oli juba 16 aastat olnud parlamendiliige. Ta kogus absoluutse enamuse (55,1% McAteeri 32,6% vastu) ja osutus valituks. Seal töötas ta 1972. aastani, mil Foyle'i valimisringkond likvideeriti. Aastal 1970 sai temast Sotsiaaldemokraatliku ja Tööpartei asutajaliige. 1973 valiti ta Põhja-Iirimaa Assambleesse ja 1974 töötas lühikest aega püsinud omavalitsuses kaubandusministrina. Aastal 1977 tühistati Hume'i algatusel 1922. aastast kehtinud seadus, mis lubas igal sõduril laiali ajada iga vähemalt kolmest inimesest koosneva rahvakogunemise.

Aastal 1979 sai temast Sotsiaaldemokraatliku ja Tööpartei juht ning selleks jäi ta kuni 2001. aastani. Samal aastal valiti esimest korda Põhja-Iirimaa esindajaid Euroopa Parlamenti ja Hume osutus valituks. Ta töötas seal kuni 2004. aastani, mil ta enam tagasi ei kandideerinud. Ta oli kogu selle aja oma erakonna ainus esindaja europarlamendis ning pärast tema loobumist pole Sotsiaaldemokraatlik ja Tööpartei rohkem europarlamenti pääsenud. Ühtlasi valiti ta 1983 vastloodud Foyle'i valimisringkonnas Suurbritannia parlamenti, kuhu ta jäi kuni 2005. aastani, mil ta tagasi ei kandideerinud. Ta võitis kõik vahepealsed valimised suure ülekaaluga, saades vahel koguni absoluutse enamuse. Tema loobumise järel valiti tema järglane erakonnajuhi kohal Mark Durkan sama kindlalt parlamenti.

Hume oli otseselt seotud Suurbritannia valitsuse ja Sinn Féini vaheliste läbirääkimistega, mis lõppesid Inglismaa-Iiri lepinguga 1985. See tekitas paksu pahameelt nii briti lojalistide kui iiri rahvuslaste seas – viimaste meelest polnud lepe piisavalt radikaalne. Kuid Hume'i enese populaarsust see ei kõigutanud ja rahuprotsess viis IRA relvarahuni 1994. aastal.

Ta pälvis kahasse David Trimble'iga 1998. aastal Nobeli rahuauhinna.