John Hume – Vikipeedia

John Hume (18. jaanuar 1937 Derry – 3. august 2020) oli Põhja-Iirimaa poliitik.
Pärast keskhariduse omandamist õppis ta Iirimaal katoliiklikes õppeasutustes preestriks, kuid ei lõpetanud õpinguid. Pärast õpinguid naasis ta kodulinna ja hakkas õpetajaks. Ta oli Derrys üks usaldusühingute liikumise algatajaid ja 1964–1968 Iiri Usaldusühingute Liidu läbi aegade noorim president. Hiljem ütles ta: "Kõigi asjade hulgas, mida ma olen teinud, olen ma just selle üle kõige uhkem, sest ükski teine liikumine ei ole iirimaalastele, olgu põhjas või lõunas, rohkem head teinud kui usaldusühingute liikumine."
1960. aastatel sai Hume'ist üks kodanikuõiguste liikumise juhtivaid tegelasi. Sel ajal võitles ta ebaõnnestunult Derrysse Põhja-Iirimaa teise ülikooli rajamise eest. Selle kampaania ajal oli ta Derry Kodanike Tegevuse Komitee üks juhte. Komitee erines näiteks Põhja-Iiri Kodanikuõiguste Assotsiatsioonist selle poolest, et tema eesmärgid olid eeskätt kohalikud ja rõhutatult rahumeelsed. Komiteel oli näiteks oma järelevaatajate assotsiatsioon, mis jälgis, et protestimarsid ja protestiistumised vägivallatult toimuksid.
1960. aastate algul astus Hume Natsionalistlikku Parteisse, kuid astus sellest välja 1964, kui see erakond ei ühinenud samal aastal loodud Rahvusliku Poliitilise Rindega. Aastal 1969 kandideeris ta sõltumatu rahvuslasena Põhja-Iirimaa parlamenti Foyle'i valimisringkonnas Eddie McAteeri vastu, kes oli juba 16 aastat olnud parlamendiliige. Ta kogus absoluutse enamuse (55,1% McAteeri 32,6% vastu) ja osutus valituks. Seal töötas ta 1972. aastani, mil Foyle'i valimisringkond likvideeriti. Aastal 1970 sai temast Sotsiaaldemokraatliku ja Tööpartei asutajaliige. 1973 valiti ta Põhja-Iirimaa Assambleesse ja 1974 töötas lühikest aega püsinud omavalitsuses kaubandusministrina. Aastal 1977 tühistati Hume'i algatusel 1922. aastast kehtinud seadus, mis lubas igal sõduril laiali ajada iga vähemalt kolmest inimesest koosneva rahvakogunemise.
Aastal 1979 sai temast Sotsiaaldemokraatliku ja Tööpartei juht ning selleks jäi ta kuni 2001. aastani. Samal aastal valiti esimest korda Põhja-Iirimaa esindajaid Euroopa Parlamenti ja Hume osutus valituks. Ta töötas seal kuni 2004. aastani, mil ta enam tagasi ei kandideerinud. Ta oli kogu selle aja oma erakonna ainus esindaja europarlamendis ning pärast tema loobumist pole Sotsiaaldemokraatlik ja Tööpartei rohkem europarlamenti pääsenud. Ühtlasi valiti ta 1983 vastloodud Foyle'i valimisringkonnas Suurbritannia parlamenti, kuhu ta jäi kuni 2005. aastani, mil ta tagasi ei kandideerinud. Ta võitis kõik vahepealsed valimised suure ülekaaluga, saades vahel koguni absoluutse enamuse. Tema loobumise järel valiti tema järglane erakonnajuhi kohal Mark Durkan sama kindlalt parlamenti.
Hume oli otseselt seotud Suurbritannia valitsuse ja Sinn Féini vaheliste läbirääkimistega, mis lõppesid Inglismaa-Iiri lepinguga 1985. See tekitas paksu pahameelt nii briti lojalistide kui iiri rahvuslaste seas – viimaste meelest polnud lepe piisavalt radikaalne. Kuid Hume'i enese populaarsust see ei kõigutanud ja rahuprotsess viis IRA relvarahuni 1994. aastal.
Ta pälvis kahasse David Trimble'iga 1998. aastal Nobeli rahuauhinna.
- 1901 Dunant, Passy
- 1902 Ducommun, Gobat
- 1903 Cremer
- 1904 IDI
- 1905 Suttner
- 1906 Roosevelt
- 1907 Moneta, Renault
- 1908 Arnoldson, Bajer
- 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant
- 1910 IPB
- 1911 Asser, Fried
- 1912 Root
- 1913 La Fontaine
- 1917 Punane Rist
- 1919 Wilson
- 1920 Bourgeois
- 1921 Branting, Lange
- 1922 Nansen
- 1925 Chamberlain, Dawes
- 1926 Briand, Stresemann
- 1927 Buisson, Quidde
- 1929 Kellogg
- 1930 Söderblom
- 1931 Addams, Butler
- 1933 Angell
- 1934 Henderson
- 1935 Ossietzky
- 1936 Lamas
- 1937 Cecil
- 1938 Nanseni Pagulasbüroo
- 1944 Punane Rist
- 1945 Hull
- 1946 Balch, Mott
- 1947 FSC ja AFSC (kveekerid)
- 1949 Boyd Orr
- 1950 Bunche
- 1951 Jouhaux
- 1952 Schweitzer
- 1953 Marshall
- 1954 UNHCR
- 1957 Pearson
- 1958 Pire
- 1959 Noel-Baker
- 1960 Lutuli
- 1961 Hammarskjöld
- 1962 Pauling
- 1963 Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti Seltside Liiga
- 1964 King
- 1965 UNICEF
- 1968 Cassin
- 1969 ILO
- 1970 Borlaug
- 1971 Brandt
- 1973 Kissinger, Lê (keeldus auhinnast)
- 1974 MacBride, Satō
- 1975 Sahharov
- 1976 B. Williams, Corrigan
- 1977 AI
- 1978 as-Sādāt, Begin
- 1979 Ema Teresa
- 1980 Esquivel
- 1981 UNHCR
- 1982 Myrdal, García Robles
- 1983 Wałęsa
- 1984 Tutu
- 1985 IPPNW
- 1986 Wiesel
- 1987 Arias
- 1988 ÜRO rahuvalvejõud
- 1989 XIV dalai-laama
- 1990 Gorbatšov
- 1991 Suu Kyi
- 1992 Menchú
- 1993 Mandela, de Klerk
- 1994 ‘Arafāt, Peres, Rabin
- 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat
- 1996 Belo, Ramos-Horta
- 1997 ICBL, J. Williams
- 1998 Hume, Trimble
- 1999 MSF
- 2000 Kim
- 2001 ÜRO, Annan
- 2002 Carter
- 2003 ‘Ebādī
- 2004 Maathai
- 2005 IAEA, al-Barāda‘ī
- 2006 Grameen Bank, Yunus
- 2007 Gore, IPCC
- 2008 Ahtisaari
- 2009 Obama
- 2010 Liu
- 2011 Sirleaf, Gbowee, Karmān
- 2012 Euroopa Liit
- 2013 OPCW
- 2014 Satyarthi, Yūsafzay
- 2015 Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik
- 2016 Santos
- 2017 ICAN
- 2018 Murad, Mukwege
- 2019 Ahmed
- 2020 WFP
- 2021 Ressa, Muratov
- 2022 Bjaljatski, Memorial, kodanikuvabaduste keskus
- 2023 Moḩammadī
- 2024 Nihon Hidankyō