Lavanttali Alpid – Vikipeedia
Asukoht Austrias
Lavanttali Alpid (saksa: Lavanttaler Alpen, sloveeni: Labotniške Alpe) on Kesk-Ida-Alpide osa Austrias ja Sloveenias Muri (põhjas) ja Drava (lõunas) jõe vahel.
Mäed on saanud nime keskse Lavanttali oru ja seal voolava Lavanti jõe järgi. Ajalooliselt vaadati neid ka koos naabruses asuvate Gurktali Alpidega suuremate "Noriki Alpide" osana, kuid sellisel rühmitamisel ei olnud geoloogilist alust.
Lavanttali Alpide peamised mäestikud on
- Seetali Alpid, ulatuvad piki Muri jõge Scheiflingist Zeltwegini Steiermargi liidumaal, sealhulgas kõrgeim tipp Zirbitzkogel (2396 m)
- Saualpe, kõige läänepoolsem mäestik Kärnteni liidumaal, Klippitztörli kuru (põhjas) ja Drava (lõunas) vahel
- Packalpe ja Stubalpe, mis ulatuvad Obdachi sadulast (läänes) ja Gaberli kurust (põhjas) Packi sadulani (lõunas), sealhulgas Ameringkogel (2187 m)
- Koralpe, lõunapoolne jätk piki Steiermargi-Kärnteni piiri
- Kozjaki mäed (ka Poßrucki mäed), piki Austria ja Sloveenia piiri, Radli kurust (läänes) Sloveenia mägede ja Drava jõeni.
- Gleinalpe, mis ulatub Muri jõest Zeltwegi juures (kirdes) ja Gaberli kurust (edelas) Grazi nõkku ja mida läbib Gleinalmi tunnel.