Sugulussuhted – Vikipeedia
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Sugulussuhete hulgast tähistatakse või peetakse oluliseks eri kultuurides erinevaid suhteid.
Eesti keeles on inimeste sugulussuhete tähistamisel kasutusel järgmised nimetused.
- Vend
- Õde
- Poolvend
- Poolõde
- Õved – õed-vennad
- Vanaisa – isa isa või ema isa
- Vanaema – isa ema või ema ema
- Vanavanemad – vanaisad ja vanaemad
- Lapselaps – poja laps (pojapoeg, pojatütar) või tütre laps (tütrepoeg, tütretütar)
- Onu – ema või isa vend
- Tädi – ema või isa õde
- Lell – isa vend
- Sõtse – isa õde
- Vanavanaema – vanaema ema või vanaisa ema
- Vanavanaisa – vanaema isa või vanaisa isa
- Vanatädi - vanaisa või vanaema õde
- Vanaonu - vanaisa või vanaema vend
- Lapselapselaps
- Õepoeg
- Õetütar
- Vennapoeg
- Vennatütar
- Nõbu – onu, lelle, tädi või sõtse laps
- Onupoeg
- Onutütar
- Tädipoeg
- Täditütar
- Vaarema – vanavanemate naissoost eellane
- Vaarisa – vanavanemate meessoost eellane
- Kõuk – eellane
Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted. Nende tähistamisel on eesti keeles kasutusel järgmised nimetused.
- Abikaasa, kaasa
- Naine
- Mees
- Ämm – abikaasa (mehe või naise) ema
- Äi – abikaasa (mehe või naise) isa
- Väimees – tütre abikaasa (tütre mees)
- Minia – poja abikaasa (poja naine)
- Nääl – naise vend
- Käli – naise õde
- Küdi – mehe vend
- Nadu – mehe õde
- Langud – mehe ja naise vanemad omavahel
- Kälimees – naise õemees
- Kälis – mehe vennanaine
- Huno Rätsep. Mul kogu küla sugulasi täis: sugulussõnadest ja nende päritolust. Oma keel. 18 (kevad 2009) 21–33.
- Eduard Vääri. Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
- Tiina Kaukvere. "Sinu uus sugulane: abikaasa eri" Levila, veebruar 2023