D'Artagnan ei hakanud end enam lõbustama kirja ülelugemisega - ta teadis, mida see sisaldas, vaid otsis ainult aadressi. See oli "Du Valloni loss". Muud andmed oli Porthos unustanud lisamast. Oma upsakuses uskus ta, et kõik peavad tundma lossi, millele ta oli andnud oma nime.
Lõviosa tema raamatutest oli läinud hoiupaika, aga mõned, eriti armsad, oli ta siiski endale jätnud. Alati, kui talle masendus peale tuli, otsis ta lohutust ja rahustavat lugemist ning oli seetõttu otsustanud, et praegune olukord nõuab meelehead. Sellepärast oligi ta üles otsinud oma lapsepõlvelood, tolmused vanad kaheksakümnendate köited, mida ta oli lugenud nii sageli, et kaaned ähvardasid küljest kukkuda. Kõigile ümbrispaberitele oli kenasti kirjutatud tema nimi ja aadress: "Polly Waterford, 11-aastane, Elder Avenue 78, Plymouth, Inglismaa, Euroopa, maailm, päikesesüsteem, galaktika, universum."
Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021, lk 40-41