Manner – Vikitsitaadid

(Ümber suunatud leheküljelt Kontinent)

• Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
  • John Donne, "Devotions Upon Emergent Occasions" (1624), Meditatsioon 17, tlk Enn Soosaar

• See on manner, mille ulatus ei ole senimaani teada ja siin võib olla rohkem head maad kui kogu universumis kokku, sest räägitakse, et see ulatub idast läände, üheltpoolt nii kaugele kui Hiina ja teiselt poolt Peruuni. See pakub nii ilusaid kui ka kasulikke asju, seal valitseb igavene kevad, alati on seal aprill, mai ja juuni. [---] Nendesamade puude puit on loomu poolest palju väärtuslikum kui harilik puit, sest need on maha raiudes igaüks ise värvi, võrratud silmale vaadata, ja neist saab teha kõrgelt hinnatud panustööd. Lisaks sellele annavad nad rikkalikult palsamit ja vaiku, nõnda et me teeme sellest aromaatsest materjalist oma küünlad, mis ei anna mitte ainult piisavalt valgust, vaid laotavad põlemisel ka oma aroomi kõikjale laiali. Seeder on tavaline raiepuu ja sellest ehitatakse kõik majad.
  • Aphra Behn, "Oroonoko", tlk Kätlin Kaldmaa, 2009, lk 46

• Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus edasi-tagasi ja tormavad üksteisele otsa puhtast liikumisrõõmust ning lootuses oma kaljusid maha nühkida.
  • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus", tlk Aet Varik, Varrak 1999, lk 142

• Kettamaailm pöörles sätendava kosmose taustal; pöörles väga pikaldaselt nelja tohutu elevandi seljas, kes seisid tähekilpkonn Suure A 'Tuini kilbil. Aeglaselt libisesid mööda mandrid, mille kohal liikusid ilmasüsteemid tasakesi vastupööret nagu valsitantsijad, kes kõigi teistega vastupidises suunas keerutavad. Miljard tonni geograafiat sõudis aeglaselt läbi taeva.
  • Terry Pratchett, "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 7

• Krista Kajar, "*Alati on purjed minekuvalmis...", rmt: "Omaenese ukseni", 1982, lk 6-7