Kõmrimaa – Wikipedia
| ||||
| ||||
| Riigikiil | kõmri kiil, inglüse kiil | |||
| Pääliin | Caerdydd | |||
| Suurus | 20 779 km² | |||
| Rahvaarv | 3 082 412 (2013. a.) | |||
| Internetitunnus | .wales, .cymru |
.svg)
Kõmrimaa (ka Wales, kõmri keelen Cymru [kõmri], inglüse keelen Wales [ueilz], Kõmrimaa inglüse keele murdõn [ueels]) om maa Suurbritannia saarõ õdagujaon ja Ütiskuningriigi üts neläst osast. Kõmrimaal eläs ligi kolm mill'onit inemist. Ammõtlidsõq keeleq ommaq kõmri ja inglüse kiil, mil om võrdnõ staatus.
Kõmrimaal om uma parlament (rahvusassamblee), mil ommaq piiredüq säädüseandja õigusõq. Kõmrimaa kõgõ suurõmb liin om pääliin Caerdydd (ingl. k Cardiff), kon eläs 317 500 inemist.
Kõmrimaast hummogu poolõ jääs Inglüsmaa, põh'a ja õdagu poolõ Iiri meri ja lõunõ poolõ Keldi meri ja Bristoli laht. Kõmrimaa hummogujago om mägine. Kõgõ korgõmb mägi om Yr Wyddfa (ingl. k. Snowdon).
Kõmri keelel um Kõmrimaal inglüse keele kõrval ammõtlidsõ keele staatus. Uma keele elojovvu suurõndamisõs ja pruukmisõ edendämises tetäs Kõmrimaal väega pall'o tüüd.
Kõmrimaal om uma jalgpalli rahvusmiiskund, miä võtt ossa rahvusvaihõliidsist meistrevõistluisist nigu Õuruupa ja maailmameistrevõistlusõq.
- Charles-Edwards, T. M. 2013. Wales and the Britons 350–1064. Oxford University Press, Oxford.
| Õuruupa maaq |
|---|
|
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: |