frr.wikipedia.org

Keegel – Wikipedia

En Keegel of Koonus as en geomeetrisk grünjfiguur mä en grünjflaak, diar mä en ponkt diarauer ferbünjen as. Miast ment am mä keegel en kreiskeegel, huar det grünjflaak en kreis as. Det flaak faan a toop deel tu't kaant faan't grünjflaak as a mantel. Sodenang hiar tu en keegel:

a toop
a mantel
a kaant
at grünjflaak

Di kreiskeegel het lik, wan san toop luadrocht auer a madelponkt faan a kreis stäänt, ööders as hi sküüns.

Gratin an formeln
Raadius efter Pythagoras sin reegel	$r={\sqrt {s^{2}-h^{2}}}$
Hööchde efter Pythagoras sin reegel	$h={\sqrt {s^{2}-r^{2}}}$
Mantellengde efter Pythagoras sin reegel	$s={\sqrt {h^{2}+r^{2}}}$
Hualew winkel faan a toop deel	$\varphi =\arcsin {\frac {r}{s}}=\arctan {\frac {r}{h}}$
Trochmeeder faan't grünjflaak efter kreisformel	$d=2\cdot r=2\cdot h\cdot \tan \varphi$
Areaal faan't grünjflaak G efter kreisformel	$A_{G}=r^{2}\cdot \pi$
Areaal faan a mantel M	$A_{M}=r\cdot s\cdot \pi$
Areaal faan mantel an grünjflaak tuup	$A_{O}=A_{G}+A_{M}=r\cdot \pi \cdot (r+s)$
Rüm (täält uk för en sküünsen kreiskeegel !)	$V={\frac {1}{3}}\cdot \pi \cdot r^{2}\cdot h={\frac {1}{3}}\cdot A_{G}\cdot h$

En Martini glääs
Wäärnkeegel
En saag
En hud