Botswana – Wikipedia
| Botswana täsiväldi Republic of Botswana (eŋgâlâskielân) Lefatshe la Botswana (setswanakielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | parlamentaarlâš täsiväldi |
| President | Duma Boko |
| Uáivikaavpug | Gaborone |
| Eres kaavpugeh |
Francistown Molepolole |
| Vijđodâh | 581 730 km² |
| – sisčääci |
2,7 % |
| Ässeeloho (2024) | 2 527 092 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 4 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 2,08 % (2020) |
| Virgáliih kielah |
eŋgâlâskielâ setswanakielâ |
| Vaaluut | pula (BWP) |
| Äigi | UTC+2 |
| Jiečânâsvuotâ | |
| – Ovtâstum kunâgâskoddeest | 30.9.1966 |
| Uánádâs | BW |
| Jotolâh | čižetpiälásâš |
| Sundenummeer | +267 |
| Aalmuglâšlaavlâ | Fatshe leno la rona |
|
|
Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Gaborone.
Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd.[1]
Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih jieškote-uvlágánij aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij ulmui varriimeh staatâ siste.[2] Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium.
Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia.[3]
Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci.[3] Vijđoduv mield Botswana lii maailm 50. stuárráámus staatâ.[3]
Botswana lii siseennâmstaatâ máddáápiäláá Afrikist. Ton ránnjástaatah láá Namibia, Maadâ-Afrik, Sambia já Zimbabwe. Botswanast staatârääjih láá ohtsis 4 347,15 km.[3] Kuhemus rääji lii rääji Maadâ-Afrikáin, mii lii 1 969 km.[4] Uánihumos rääji vist lii 0,15 km rääji Sambiain.[4] Botswana lii siseennâmstaatâ, já te tast ij lah merâriddo ollágin.
Botswana staatâhäämi lii parlamentaarlâš täsiväldi.[3] Botswana staatâhovdâ lii täsivääldi president. Tááláš president lii Duma Boko. Botswanast lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh.[2]
Tast maŋa ko Botswana šoodâi jiečânâssân ive 1966, täsivääldi puoh presidenteh lijjii siämmáá piäláduvvâst ađai Botswana demokraatlii piäláduvvâst ive 2024 almolij vaaljâi räi.[5] Talle oppositiopiäládâh vuoitij vaaljâid, já skammâmáánu 1. peeivi 2024 Demokraatlii nubástus arvesyeji saavâjođetteijee Duma Boko algâttij president virgeest.
Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. Botswanast kávnojeh ennuv timanteh, já enâmist láá-uv maaŋgah tiimaantkuáivuttuvah. Ive 2023 Botswana tiimaantpuovtâdem lâi suullân kulmâ miljard eurod. Tiimaantpuovtâdem lii Botswana tergâdumos ruttâkäldee.[6]
Botswanast lii čižetpiälásâš jotolâh.[7]
Botswanast ääsih suulân 2,5 miljovn olmožid (ive 2024).[8]
Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâ já setswanakielâ (aalmugkielâ).
Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulos já malaria láá ennuv.[7]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Botswana.