Hiina kalendrisüsteemist

Idamaade kalendrist

Selle artikli lühendatud versioon on ilmunud “Maalehe” lisas “Targu talita” nr. 5 ja 6 (2002).

Hiinas on olnud samaaegselt kasutusel kaks kalendrit – päikesekalender ja kuukalender. Päikesekalender lähtub maa liikumisest ümber päikese ja see on alati vastavuses talvise, kevadise, suvise ja sügisese pööripäevaga. Selle kalendri järgi algab aasta 4. või 5. veebruaril ja jaotub 24 kahenädalaseks ajaperioodiks. Päikesekalender peegeldab looduses toimuvat arengut ja kõike elavat mõjustava hinguse-qi muutumist.  Selline kalender oli vajalik eelkõige põllumeestele, kuid samaaegselt kasutati seda ka ennustuste ja prognooside tegemiseks.

Ülaltoodud 24 perioodi moodustavad 4 kolmekuulist aastaaega, igale kuule vastab üks tsüklilistest märkidest, nn. maine haru.

Kuukalender lähtub kuufaasidest, s.o. kuu liikumisest ümber maa. Kuu algab kuuloomisega ja selliseid kuid mahub aastasse 12-13. Lisakuu lisatakse keskmiselt seitsmel aastal üheksateistkümnest. Aasta algab talvisele pööripäevale järgneva teise kuuloomisega ja seepärast langeb aasta algus kas jaanuari lõppu või veebruari algusesse. Sel aastal algab uusaasta kuukalendri järgi Hiinas 12. veebruaril (vastlapäeval). Hiinlased peavad oma ajaarvamise alguseks legendaarse Kollase Imperaatori Huang Di troonileasumist aastal 2697 e. Kr., mistõttu saabuv aasta on neile juba 4699-s.

Enamus rahvalikke pidustusi ja tähtpäevi on seotud just kuukalendriga. Aasta esimeseks pidustuseks ongi uue aasta vastuvõtmine, mis on ühtaegu nii pidustus, perekonda ühendav ettevõtmine kui ka religioosne sündmus, sest siis sai perekond alati kokku ning traditsiooniliselt kummardati ka esivanemaid ja jumalaid.

Järgmised pidustused leiavad aset juba kuukalendri esimese kuu 15. päeval (sel aastal 27. veebruaril) kui on täiskuu. Uskumuse kohaselt võib siis näha hingesid ringi lendamas ja inimesed lähevad neid laternate valgel otsima. Seepärast kutsutakse seda laternapühaks.

Buddha sünnipäeva tähistatakse sel aastal 19. mail (esimesel nelipühal). Järgmine olulisem pidustus on draakonpaatide festival 15. juunil, mis on pärimuse järgi pühendatud poeet Chu Yuan’i mälestuseks.

Hiinlaste sõbrapäev ehk seitsme õe päev on seitsmenda kuu seitsmendal päeval – rukkimaarjapäeval 15. augustil. Seitsmenda kuu täiskuu ajal 23. augustil on näljaste vaimude aeg. Usutakse, et siis on põrguväravad lahti ja vaimud võivad soovi korral maa peale tagasi pöörduda.

Kaheksanda kuu täiskuu ajal 21. septembril (madisepäeval) tähistatakse koristustööde lõppu. Siis saavad perekonnad kokku, vaadatakse kuud ja süüakse ümmargusi täiskuud meenutavaid koogikesi.

Konfutsiuse sünnipäeva tähistatakse 8. kuu 27. päeval – 3. oktoobril. 9. kuu 9. päeval (14. oktoober) aga käiakse mägedes piknikul või mälestatakse esivanemaid nende haual.

Päikesekalendri järgi tähistatavatest tähtpäevadest on olulisemad talvine pööripäev dongzhi (22. detsember – siis austatakse esivanemaid) ja valguspüha qingming kolmanda solaarkuu ehk viienda perioodi alguspäeval 4. aprillil – arvatakse, et õnnetud vaimud, kel tööd maa peal pooleli jäänud, tulevad siis maa peale tagasi.

Tiibetlastel on kasutusel samasugune kuukalender, kuid lisakuude liitmise arvestus on veidi erinev, mistõttu aeg-ajalt on tiibeti kuukalendri ja hiina kuukalendri järgi uusaasta saabumises üks kuu vahet.

Hiina ajaarvestuse aluseks on 60-aastane tsükkel, mis moodustub 22 tsüklilise märgi – 10 taevase tüve tian gan ja 12 maise haru di zhi kombineerumisel. Käesolev tsükkel algas 1984. aastal, eelmine seega 1924.  Meil tuntakse 10 taevast tüve stiihiate ehk algelementide näol, mida on küll viis (vesi shui, puu mu, tuli huo, maa tu ja metall jin need on nn. viis faasi ehk viis liikumist wu xing), kuid igaüks neist on esindatud aktiivse (yang) ja passiivse (yin) aspekti näol. Seetõttu moodustavad need 10-aastase tsükli, kus paarisaasta on alati yang (mehelik) ja paaritu aasta yin (naiselik). Iga stiihiat iseloomustab ka kindel värv, mistõttu iseloomustatakse aastat tihti ka selle värvi järgi. Nii tähendabki 2002. aastal saabuv musta hobuse aasta, et see kuulub taevase tüve poolest vee stiihia juurde (must) ja on yang iseloomuga (paarisaasta).

12 maist haru on meil tuntud idamaise loomaringina, kuid lisaks aastatele nimetatakse nende järgi veel 12 kuud ja ka ööpäeva 12 kahetunnist perioodi. 5. veebruariga algava kuu loomaks on tiiger ja ööpäevas vastab sellele ajaperiood kella 3 ja 5 vahel hommikul. Ka maiseid harusid omakorda iseloomustatakse viie stiihiaga (need on nn. “varjatud tüved”) - nii kuulub tiiger puu alla. Edasi tulevad järjekorras jänes (puu), draakon (maa), madu (tuli), hobune (tuli), kits (maa), ahv (metall), kukk (metall), koer (maa), siga (vesi), rott (vesi) ja pühvel (maa).

Nii nagu aastatel on olemas taevased tüved ja maised harud, nii on ka kuudel, kuupäevadel ja isegi kellaaegadel (kahetunnistel perioodidel) olemas nii maised harud (mis moodustavad 12 loomast koosneva tsükli) kui ka taevased tüved (mis annavad stiihiatel baseeruva 10-se tsükli). Selliselt tekib keerukas süsteem, kus 5 stiihiat kombineeruvad erinevates seostes. Seda süsteemi kasutatakse prognooside ja ennustuste tegemisel põhimõttel, et kui mingil ajahetkel on stiihiad omavahel proportsioonis ja konfliktitult, on tegemist soodsa ajaga, mõne stiihia liia, puudumise või omavahelise konflikti korral aga on tasakaal kadunud ja harmooniline areng takistatud.

Kui lääne astroloogia seisukohalt pannakse inimese saatus laias laastus paika tähtede seisuga sünnimomendil, siis hiina ennustuskunstis on saatuse hindamisel aluseks sünniaja taevaste tüvede ja maiste harude kombinatsioon. Inimese isiksus määratakse ära sündimise päeva taevase tüve stiihiaga. Vanasti oli kombeks, et pruudi isaga esimest korda kohtudes andis peigmees talle üle punase kaardi, millele olid maalitud tema saatuse sambad – kaheksa tsüklilist märki ba zi, mis tähistasid sündimise aasta, kuu, päeva ja kellaaja tüvesid ja harusid. Muidugi sai peigmees ka puudi kohta samasuguse kaardi vastu. Nii võis kumbki pool veenduda, kas tulevane abielu tuleb õnnelik. On nii, et see stiihia, mis inimese sündimise aasta, kuu, päeva ja kellaaja taevastes tüvedes ja maistes harudes on kõige vähem esindatud, on tema õnnestiihia, sest selle olemasolu taastab tasakaalu ja harmoonia tema elus. Niisiis on õnnelikud need aastad, kuud ja päevad, kus sünnimomendil väheesinenud stiihia edaspidi taevastes tüvedes ja maistes harudes on tuge pakkumas. Ka abielu tuleb siis õnnelik, kui mõlema poole stiihiad omavahel klapivad ja teineteist täiendavad. Tulevase elu õnnelikkuse hindamisel arvutati välja edu sambad ehk õnneperioodid – 10 aasta kestel elu mõjustavad tüve-haru kombinatsioonid.

Hiina ajaarvamissüsteem ei ole ainult ajaline, vaid hõlmab ka ruumilist aspekti. Põhjus on selles, et stiihiad ise on kindlas vastavuses ilmakaartega. Levinuim seos on järgmine: vett esindab põhjakaar (talv, öö), puud ida (kevad, hommik), tuld lõuna (suvi, lõuna), metalli lääs (sügis, õhtu). Nagu näeme, on selline järjestus vastavuses nii looduse arengutsükliga kui ka päikese liikumisega. Keerulisemad seosed tulevad arvesse hiina kalendrit arvestavas ja ruumisuundi silmas pidavas ennustusmeetodis nn. liikuvate tähtede õpetuses. Selles on Suure Vankri seitsme tähe (pluss kaks varjatud tähte) mütoloogilised aspektid viidud seosesse 9 numbriga, mis paigutatakse ilmakaarte järgi orienteeritud maagilise ruuduna (“maagiline” seetõttu, et liites selles numbrid mistahes järjekorras, on tulemuseks ikka 15).

 Iga number paigutub mingisse ilmakaarde ja esindab sealt lähtuvat mõjustust. Liikuvate tähtede õpetuses need numbrid vahetavad pidevalt oma asukohta seoses kindla ajaperioodiga – aasta, kuu, päev või kahetunnine ajaperiood. Eristub välja veelgi pikem ajaühik – põlvkond, mis kestab 20 aastat. Kolm põlvkonda moodustavad 60-aastase tsükli, kolm tsüklit aga ühe 180-aastase aegkonna.

Liikuvate tähtede õpetuse seisukohalt elame me kuni 2003. aastani seitsmendas põlvkonnas ja ka (4. veebruaril algava) 2002. aasta number on 7 (kõrvaloleva joonise ilmakaarte järgi orienteerimisel peame silmas, et hiina traditsiooni kohaselt on lõuna üleval, põhi aga all, ajaperioodi iseloomustav number aga asub keskel).

See tähendab, et selle aasta jooksul on kõik ruumisuundadega seotud positiivsed ja negatiivsed mõjustused tunduvalt tugevamad. Hiinlased püüavad siis igati vältida idast (kuhu jääb number 5 ehk kollane täht wu wang) tulevat ebaõnne ja lõunast (kuhu jääb number 2) saabuvaid haigusi. See tähendab, et ei magata ega töötata peaga ida või lõuna suunas või maja ida- või lõunakülge jäävas toas ja parema meelega ei siseneta majja idasse või lõunasse avanevast uksest. Et mõnikord on majal vaid üks välisuks, siis püütakse olukorda sümboolselt parandada feng-shui meetodiga – näiteks riputatakse idasse jääva ukse juurde metallist tuulekell või riputatakse toa või maja lõunanurka üles kuus vana hiina münti (nelinurkse auguga keskel, mistõttu neid on kerge paela otsa riputada). Oluline on, et korrigeerivad vahendid oleksid metallist või oleksid sümboolselt metalliga seotud (nagu on number 6 või valge värv), sest hiina õpetuse kohaselt aitab metall võtta ära jõu maalt (mida esindavad nii number 2 kui number 5). Üldiselt püütakse sel aastal ida suunda võimalikult vähe häirida, ei alustata seal uuendusi ega kaevata maad.

Lõunasse jääb sel aastal ka aastaplaneedi Jupiteri tai sui mõju. Välditakse Jupiteri häirimist, seetõttu ei istuta ega magata lõuna suunas, ei soovitata kaevata maad või istutada puid ka majast lõuna pool. Jupiteri häirimine põhjustab ebaõnnestumisi ettevõtmistes.

Järgneva aasta jooksul pööratakse tähelepanu ka põhjast tuleva tüli ja vägivalla ärahoidmiseks – sinna jääb konfliktne number 3. Number 3 esindab puu stiihia, seepärast kasutatakse tema neutraliseerimiseks tule stiihiat – kas põlevat lampi või midagi punast maja või ruumi põhjaküljel. Ebaõnne, õnnetusjuhtumeid ja halba kuulsust toovad kolm kahjustajat san sha asuvas sel aastal samuti põhjas, seepärast ei soovitata istuda seljaga põhja poole.

Jänese (5. märts – 4. aprill) ja roti (7. detsember – 5. jaanuar) kuudel on ka kuu number 7, mis tähendab, et ettevaatamatuid võivad õnnetused tabada just sellel ajal.

Saabuv musta hobuse aasta ühendab tule ja vee stiihiaid, mis muudab aasta rahutuks. Puu aitab lepitada neid kahte võitlevat stiihiat. Seepärast on kasulik elada maal, viibida looduses või lihtsalt istuda puu all, kui elulained üle pea hakkavad lööma.